31.10.14

Halloween: black swan vibe



Halloween on tipa-tapa pärale jõudnud. Kahjuks Eestis ei peeta seda püha nii suurejooneliselt, kui USA-s. See asjaolu ei peata mu suurt armastust meigi ja näomaalingute vastu. Mu mõttes keerles kümmekond Halloweeni meigi ideed, kuid aja nappuse tõttu piirdusin kahega. Täna näitan ekstra lihtsat musta luige vibe`iga meiki, mille parema tahtmise puhul suudate ka ise valmis meisterdada. See meik on väga universaalne. Olenevalt soengust ja outfit`ist võite kehastuda mustaks luigeks, rokkari pliksiks või vampiiriks juhul, kui joonistate juurde veretilga.


MUA: Margarita Gavrilova

Mida kasutasin?

Eyes:
Eyeshadows - Avon true colour eyeshadow „Urban Skyline“ nr.1 and nr.4
Eyeliner - Gold Relouis (from random shop called „Cosmetics“, but this eyeliner is my all time favorite)
Mascara – Pupa Vamp! Black nr.100
Lips:
Avon lipstick „Plum Seduction“
Face:
Concealers pallet – (Random from Ebay nr.4 and nr.14)
Foundation – Bourjois Paris „Healthy Mix“ nr.53
Bronzing powder – Manhattan Natural Bronzing Powder



Kuidas teha?

Alustaksin põhjast. Tegin peitepulkade abil ära näo kontuuringu Kim Kardashiani stiilis. Seejärel kandsin näonahale jumestuskreemi kihi.

Algselt tegin tavalise suitsusilma meigi. Teisisõnu silma sisenurka lisasin Avon true colour eyeshadow „Urban Skyline“ nr.1. Sama värvi panin ka kulmuluu piirkonda, et optiliselt tõsta laugu. Siis lisasin silma välisnurka musta matti lauvärvi (Avon true colour eyeshadow „Urban Skyline“ nr.4), kuid erinevalt tavalisest suitsusilma meigist ei lisanud ma halli ega mingit muud vahepealset värvi. Minu eesmärgiks olid konkreetsed hajutamata jooned. Matti musta lauvärviga hakkasin välja joonistama musta joont silmalau keskelt välisnurka ja veidi välja (umbes nagu tõmbaksin lainerjoont). Täitsin musta värviga lau liikuva osa ära ning joonistasin ka ülemise osa välja. Seejärel värvisin sama musta matti lauvärviga ära kulmud ning venitasin joont ninani välja. Parandasin ning viimistlesin jooni silma sisenurgas.Tegin ära lainerjoone.

Värvisin ära huuled. Kauakestvaks meigiks soovitan huultel kasutada lisaks huulepulgale ka huulepliiatsit, mis hoiab ära nii intensiivse värvi laiali valgumise huule ümbrusnaha pisikestesse kortsukestesse.

Põsesarnadele lisasin pruunistavat puudrid, et nägu edge`imaks ja optiliselt kõhnemaks muuta ning rõhutada põsesarnasid. 

Soeng?
Luige look`i jaoks sobib näiteks donut`i abil tehtud krunn, mis on hästi ära silutud ja stiilne. Soovi korral võite selle meigi hoopis rock`i chick`ilikuks muuta. Juhul, kui tupeerite veidi juukseid ja seejärel võtate mõlemalt poolt kaks salku ning kinnitate need taga klambriga.

Päeva jooksul püüan üles laadida ka teise meigi. Eks piiluge, siis hiljem uuesti blogisse.
Toredat Halloweeni!


27.10.14

PEATUS III: AUGUST,Think unlimited


Jätkan ajas rännakut ning sellel korral astun teie ette hoopis väikese fotoseeriaga. Ühel augusti päeval läksime armsa ja tohutult andeka Liisiga pildistama. Tal oli mega busy päev, seega need pildid valmisid äkki kümne minutiga. See eest teha neid oli lõbu ja lust. Tahtsin selle graffiti taustal äkki aasta aega pildistada. Miks? See sõnum on minu jaoks oluline. „Think unlimited“. Ainult  laiendades iga päev enda oskuste kogemuste pagasit saame areneda. Selleks tuleb mõelda ja unistada suurelt, ilma piiranguteta. 



 Fotod: Liisi Sepp
Stiil ja meik: Margarita Gavrilova


Stiili osas võin öelda, et mul on olnud alati crush selliste veidi badass look`ide suhtes. Mulle meeldib mängida stiiliga. Tunda seda vabadust olla täna selline nagu ise soovin. Kes tunneb mind on ehk märganud, et ühel päeval võin olla üdini tüdrukulikes riietes, järgmisel päeval konkreetses ja klassikalises look`is ning ülejärgmisel loeks isegi pime mu outfit`ist sportliku badass vibe`i. Kallid, vabanege piirangutest mõtetes, elus, unistustes ja stiilis. Pange täiega. Do what today feels right!



 I continue flying in the time and this stop is more about photographs. On one august day we meet with extremely talented Liisi and took some pics. She had a busy day, so this shoot took like ten minutes. This photoshoot was awesome and we had so much fun. I just danced around and strike a pose in the while. I wanted to take pictures with this background for a year. Why? This message is important for me. "Think unlimited". Only by expanding our skills every day we can grow and do better. In order to think and dream big, without limits.


What about styling? I can say that I have always had a little crush to those badass looks. I like playing with style. I like being different every day. It`s freedom my way. Who knows me, may have noticed that one day I can be very girly, on other day very basic and classic, and the day after it could be all about sporty badass vibe`i. Sweethearts, get rid of the restrictions in the mind, live, dreams and style. Do what feels right today!



Olge tublid!

25.10.14

II PEATUS: ANNE&STIIL`I PRAKTIKA, JUUNI


Olen Anne&Stiil`i ajakirja lugenud selle ühinemise päevast alates. Mind köitsid lood, milles võib alati leida jõulise,  õpetliku sõnumi. Silmarõõmu pakkusid alati perfektsuseni viimistletud fotoshoodid ja paljud muud asjaolud/näitajad panid mind seda ajakirja südamest armastama. Minna sellesse ajakirja praktikale ja hiljem selle väljaande jaoks kirjutama hakata oli mu suurimaks unistuseks. 
Juuni jõudiski kätte. Lahkelt avati mulle Anne&Stiil`i toimetuse uks ja mäng võis alata. Kuna tegu oli tutvumispraktikaga, siis enamus ajast veetsin toimetuses. Algul panin üles pressiteateid ja galeriisid. Praktika jooksul sain vaadata, kuidas pannakse kokku ajakirja. Pean ütleme, et see pole üldse lihtne, aga Anne&Stiil`i tegevtoimetaja, kes oli ühtlasi ka minu juhendaja, sai sellega imelise kergusega hakkama.


Aeg tiksus aina edasi. Iga päev oli mulle varuks erinevaid ülesandeid. Kord väga põnevaid, kord mitte nii väga. Nüüd aja möödudes märkan, kuidas ma arenesin. Venitasin selle postituse kirjutamisega kaua, kuid preagu on mul hea meel, et selle ära tegin. Kirjutamise käigus sain aru, kui palju oli mul tegelikult minu esimesi kordi ja eneseületusi. Olen Anne&Stiil`ile tänulik. Sain lademetes uusi kogemusi, püüdsin hakkama saada erinevate väljakutsetega. Astusin toimetusest välja kogenumana. 


Nüüd keskenduks  põnevatele seikadele.

Üks kolmest praktika suursündmusest oli intervjuu Expressions`i loovjuhiga. INGLISE KEELES. Jällegi uus väljakutse, uus kogemus. Olin tohutult närvis. Pool ööd ei saanud magada. Uurisin persooni tausta, tegin küsimusi, õppisin neid pähe, et sujuvamalt läheks. Hommikul kohtusin selle ekstraordinaarse inimesega. Ta on väga äge, konkreetne, andekas ja tore. Temaga oli väga mõnus vestelda ja vaatamata mu kaugeltki mitte perfektsele inglise keelele, saime mõnusalt oma tunda aega juttu vesta. Kõik oleks tore, kui välja arvata üks suur aga. Nimelt kodus kontrollisin mitu korda diktofoni. Kõik oli korras ja kohapeal otsustas see hakata salvestust katkestama iga 3 minuti tagant. Kujutate ette, kui närvis ma olin. Kui pead tegema tunnist intervjuud inglise keeles ja diktofoni tuleb iga 3 minuti tagant uuesti salvestama panna. Jubedus kuubis. Ta suhtus sellesse väga mõistvalt, mille eest olen talle tohutult tänulik. Õhtul püüdsin loo kirja panna, kuid jutt oli hakitud. Pidin leidma väljapääsu. Otsustasin teha ümberjutustatud persooniloo. Ka nii ju vahel tehakse ja kasutasin ainult neid tsitaate, mis mul kindlalt lindis olid. Kahjuks, see lugu ei sobinud ning seda pole seni avaladatud. Sooviksin seda väga teiega jagada, paraku ma ei tea kas tohin. Seega las ta seni olla mul arvutis. 


Järgmine tipphetk oli intervjuu Karolin Kuusikuga ja fotoshoot, kus olin tema assistent. Fotoshoodi päeval kallas vihma kui oavarrest. Minu esimeseks ülesandeks oli tuua vihmasel päeval võttele kuiva mereliiva. See ülesanne meenutas mulle muinasjuttu „12 kuud“, kus tüdruk pidi talvel maikellukesi tooma. Sain jällegi hakkama. Fotoshoodil aitasin modellil riideid selga ja kingi jalga panna. Atmosfäär oli mõnusalt rahulik. Ringi lipsas koer ja kõik toimis. Karolin Kuusik on väga tore ja südamlik inimene. Mul oli hea meel temaga koos töötada. Just sellel fotoshoodil sain ma aru, et pean lõpetama enda soovide eest põgenemise. Pean lõpetama kogu selle jama jutu, mida kordasin endale, et stilisti tööga ei elata ära jne. Otsustasin mõelda suuremalt ja peale pikki aastaid näidata rohelist tuld moe valdkonnale, mis on mind alati köitnud rohkem, kui miski muu.


Järgmine meeldejääv seik leidis aset juuli kaanestaari pildistamise päeval. Kaanestaariks oli andekas Eesti Draamateatri näitleja Hilje Murel. Varajasel hommikul sõitsime koos stilisti, meikari ja fotograafiga Tallinnast välja Graniit Villasse. Imeline koht. Selline rahu ja omapära. Ma pole kunagi elus sellist tunnet kogenud. Ma oleksin nagu sattunud teisse maailma, teisse ajastusse. Tiim oli väga lahe. Hilje Murel on sõbralik, siiras, tore ja lihtsalt uskumatult tubli naine. Igal sammul saatis teda mõnus headuse aura, mis kandus ka teistele üle. Meikariks oli Mammu, kes on väga tubli jumestaja. Vaatasin ta tööd pealt, sain esitada jumestamisega seotud küsimusi ja jällegi õppida. Mammu jumestab paljusid TV staare. Näiteks teeb ta saate „Su nägu kõlab tuttavalt“ žürii liikmetele meigid. Samuti teeb meike erinevate fotoshootide jaoks. Veel meeskonnast rääkides tahaks ära märkida fotograafi kiiruse.  Fotograaf Krõõt suutis väga kiiresti teha tabavaid kaadreid. Põllu juures pilte tehas oli tunda pealetükkivat lehma vägitegude lõhna. Kõik jäid professionaalseks ning tegid oma tööd edasi. Paljud arvavad, et glamuurse ajakirjanduse töötajate töö on väga lihtne. Praktika jooksul sain teada, kui raske see tegelikult on. Lihtsalt ajakirjade töötajad on nii visad hinged, et nad ei kuuluta seda igal tänava nurgal (tõsi boonuseid on ka). Nad ajavad kindlameelselt oma rida. Nagu naised ikka.


Juuli numbri jaoks kirjutas iga toimetuse liige mingi suvesoovituse. Ka minul oli võimalus seda teha. Ilmad olid väga palavad. Jäätis ja jäämahlapulgad on suvisel ajal parimaks maiuseks. Ise tehtud, hästi tehtud. Nii otsustasin kirjutada jäämahlapulkade valmistamisest. Kodus elades tegi ema mulle selliseid toredaid maiustusi. Küll läbi blenderdatud maasikatest, apelsini mahlast või limonaadist. Lugu/nupuke sai head vastukaja ja nii paluti mul juurde teha illustreeriv foto. Siit algas lõpmatu äparduste ja nalja purskete jada.Olin äsja need armsad jäämahla valmistamiseks mõeldud topsikud Tallinnasse vedanud. Esmakordselt elus läksin turule. Miks? Eks ikka maasikaid ostma. Jõudsin koju, blenderdasin ära. Kahte topsi valasin äsja valminud maasika püree ja teistesse apelsini mahla. Õhtul selgus, et need topsid ei mahu mu imepisikesse külmikusse. Deem. Panin need algul külmikusse kaaneta, et nad hommikuks oleksid valmis. Mõtlesin, et lasen nendel natuke seista ja siis püüan pulgad sisse torgata. Feilisin täiega. Maasika maitselised polnud hommikuks veel valmis. Kui hakkasin neid topsist välja võtma meenutasid need verist plöga, mis kohe kindlasti poleks fotol esteetiline. Teine katse apelsinimahla omadega õnnestus märksa paremini. Avastasin hommikul, et mul ei ole üldse korrektne maniküür suvise jäädvustuse jaoks. Nii tuli appi mu toakaaslane, kes hakkas mu käemodelliks. :D Kui välja arvata varrukasse nirisev apelsinimahl, kiirustamine ja täielik korralagedus, siis polnud selle pildi tegemine isegi raske. :D


Lõpetuseks räägin veel ühest seigast. Praktika jooksul õnnestus mul külastada pressile mõeldud kinoseanssi, millest juba varem ka kirjutasin. Film kandis nime “Kaks päeva, üks öö”. Minu arvustust saate lugeda SIIT. Teate, päris imelik oli istuda peaaegu tühjas saalis varahommikul. Esiteks pole ma kunagi nii vara kinos käinud. Seanss algas äkki midagi kell 9 hommikul. Võin ka eksida. Teiseks mu kõrval oli ainult kolm inimest. Kas olete kunagi istunud kinosaalis ainult kolme inimesega? Mina näiteks polnud. Jällegi uus, teistmoodi kogemus. Jõudsin toimetusse ja panin loo kirja. Selgus, et väljaande alt käib selliste arvustuste kirjutamine hoopis teisiti, kui ma blogisse olen harjunud kribama. Minu jaoks oli see kasulik õppetund. Tasub alati uurida peategelasi kehastavate näitlejate tausta ja püüda välja uuritud infot arvustusse sisse põimida. Sellise väikese õpetuse eest olen oma juhendajale tänulik.

Selliseks kujunes mu praktika.Olen seni indu täis ja valmis uuteks tegudeks.

24.10.14

I PEATUS: MAI KUU, ERKI MOESHOW


Viimasel aastal on mu elu olnud, kui suur põnevate kogemuste keeris. Olen alati püüdnud haarata erinevatest huvitavatest projektidest ja võimalustest kinni, eks ikka selleks, et areneda. Kogu selle tegutsemise tagajärjel napib aega blogimise jaoks (aeglane arvuti ka ei soodusta tegevust). Arvutisse  on kogunenud terve rida põnevaid pilte. Olen kaasa löönud mitmetes põnevates projektides, millest ma pole teile veel vestnud. Samas tahan, et need siin oleksid ja annaksid endast märku iga kord, kui satun blogisse.

Nii siis täna võtame ette rännaku ajas ja pöördume tagasi lähimineviku. 
PEATUS: MAI KUU, ERKI MOESHOW


TUDENG.TV LUGU SAATE VAADATA SIIT!!!


Täiesti juhuslikult sai minust ERKI Moeshow vabatahtlik. Tegin kohapeal video lugusid nii ametliku ERKI speciali jaoks, kui ka Tudeng.TV jaoks. Lisaks olin vabatahtlik fotograaf. See oli minu esimene kokkupuude ERKI-ga. Kindlapeale võin öelda, et tegu on armastusega esimesest silmapilgust. Kogu ERKI tiim oli lihtsalt mega sõbralik, töökas ja lahe. Kõigele lisaks sain tuttavaks inimesega, kes on mulle suureks eeskujuks. Tegu on ERKI Moeshow praeguse peakorraldajaga. Selle ülisõbraliku ja tegusa neiu nimeks Piret Mägi. Nii toredat töömesilast lihtsalt ei kohta iga päev. Tänu talle avastasin end kaasatuna üha uutes lahedates projektides. Olen selle eest talle väga tänulik. Piret inspireerib ja tema kaks musta täpikest silmade all mõjuvad alati armsalt.


Vabatahtlikuks olemise jooksul õnnestus teha intervjuusid Anu Saagim`i, Lauri Pedaja`ga, Nele Pandis`ega, Reet Härmat`iga, mitmete lahedate disainerite, populaarse Eesti blogijaga Luciné Ayanian`ga ja loomulikult Piretiga. Minu selja taga oli väga tore tiim. Geniaalne operaator  Veiko Jaksi ja tubli monteerija Sander Somma. Meie tehtud lugu kajastati ka Elu24-s. (vaata SIIT!!!)


Moeshow toimus Kalevi Spordihallis kõige palavamal päeval. Moeshow ise rabas jalust. Seisin saalis ja tundsin, kuidas ühe kollektsiooni nähes tõusis kananahk (heas mõttes). See oli lihtsalt nii ootamatu, ekstraordinaarne. Kes käis, see ilmselt mäletab seda kiilakate kollektsiooni. Alati lähevad mulle eriti hinge kollektsioonid tugeva sõnumiga ja antud kollektsioonis oli metafoori küllaga. Kiilakaks muudetud modellid kõndisid laval palja jalu, kolme liitrised klaaspurgid käes ning sinakas rohelises vedelikus ulpisid pahurad näod. Riided meenutasid haigla omi. Sõnum jäi mulle kauaks meelde. Minu meelest soovis kollektsioon öelda vaatajale, et kõik me põeme erinevaid haigusi ja kõigil meil on midagi viga. Vähemalt ühiskond rõhutab seda meile ja meie pimesi usume seda. Me ostame ebavajalike asju rahaga, mida meil pole, et avaldada muljet ebavajalikele inimestele. Tormame otsides õnne, selle asemel, et peatuda ja nautida praegust ainulaadset hetke. 
 

Teine kollektsioon, mis jäi silma oli loodud väga andeka ja silmapaistva inimese poolt. Selleks edge`iks isikuks on Taavi Turk. Alates hetkest, kui esmakordselt nägin tema kollektsiooni ERKI-l olen üha uuesti ja uuesti sattunud nägema ta töid. Näiteks hiljuti FIBIT-il. Pean tunnistama, et igat tema loomingulist tööd saadab täiesti sõnu seletamatu aura. Testosteroni tase kümnekordistub ja seda  on lihtsalt võimatu ignoreerida.


Kolmas kollektsioon, mille sooviksin välja tuua oli Margot Vaaderpass`i loodud. Tegu on väga toreda ja andeka neiuga. Tema loodud riideesemed sobivad kenasti igapäeva, samas mõjuvad silmapaistvalt. Selline tagasihoidlik ekstavagants meeldib mulle väga. 


Mõned pildid ka melust ja backstage`ist.





 Üks look ERKI Moeshow 2014 võitja Anja Jelizarjeva kollektsioonist.