Tahaksingi rääkida lähemalt Pöffi Moekino eriprogrammist. Mul õnnestus tänu Helen Saluveerile külastada Moekino. Moekinos saab vaadata olulisemaid moeajalugu muutnud hetki ning
eriliselt silma paistnud moekorüfeede säravaid etteasteid. Tegemist oli nii inpireeriva kino külastusega, et ma ei suutnud seda teiega mitte jagada.
Filmikavaga saate tutvuda SIIT
KASUTAGE VÕIMALUST, SEST JÄRELE ON JÄÄNUD KÕIGEST LOETUD
PÄEVAD. NEED FILMID ON TÕESTI VÄÄRT VAATAMIST.
Veel on võimalus minna vaatama:
Bergdorfi
moeresidentsi. Seanssi 30.11. 13
kell 19:45 Coca-Cola Plazas (all
pool ka arvamus filmist).
Mademoiselle C-d
seanss: JUBA TÄNA 25.11.13 kell 22:45 Artises
(VÄGA SOOVITAN. Tegu on väga inpireeriva ja lihtsalt vapustava filmi ning
naisega. Kellel vähegi võimalus, kindlasti minge. Te ei kahetse.)
Bert Stern:
originaalne hull. Seanss: 26.11.
21:00 Sõprus.
Vivienne Westwoodi
film on kahjuks juba välja müüdud. Üritan seda kindlasti hiljem järgi vaadata
ning jagan siis teiega emotsioone.
Versailles '73:
revolutsioon moelaval. Seanss: 26.11.
17:00 Sõprus. (Olen sellest filmist palju kuulnud, kuid ise pole vaadanud.)
Vidal Sassoon: mees,
kes muutis kääridega maailma. Seanss: 25.11 17:00 Sõprus
Winny Puhh: maailma
veidraim bänd. Seansse enam kahjuks pole.
Nüüd kahest filmist lähemalt. Mina käisin vaatamas Mademoiselle C-d
ja Bergdorfi moeresidentsi. Mõlemad filmid olid huvitavad, kuid Mademoiselle C on VAIELDAMATU LEMMIK. Sain filmist nii
palju inspiratsiooni, et öö otsa ei suutnud magama jääda. See oli tõesti väga
hea film. Jõudsin koju hakkasin tuba kaunistama, joonistasin (hiljuti tegelesin
sellega 8 klassis), otsisin kõrgmoe outfite, lugesin, kuulasin muusikat,
lehitsesin vanu sõpru „Moeloojateleksikoni“, „Moe ajalugu“ning vaatasin veel
ühte moega seotud filmi. Märkamatult oli
kell tiksunud 5: 23 (hommik/öö) :D Nii vahel juhtub, kui mul on järjekordne inspiratsiooni
puhang.
Carine Roitdeld
Mademoiselle C film räägib
endisest Pariisi Vogue peatoimetajast Carine Roitfeldist. Prantslanna temperament erineb märgatavalt Anna Wintouri omast (toim- Ameerika Vogue
peatoimetaja = jäine kuninganna, kes on võimeline 120000 dollarise
fotosessiooni prügikasti saatma.) Carine on hoopis teistsugust masti inimene.
Siiras, loominguline, julge, sõbralik, soe ning äärmiselt elegantne. Tema lennukad ideed ja paeluv iseloom lihtsalt paratamatult panevad
teda armastama. Tegu on väga julge inimesega. Tema oli üks nendest, kes mõtles
koos Tom Fordiga ühe intiimselt julge fotosessiooni kontseptsiooni ning teostas
selle. Carine tundub olevat ehtne ja see paneb teda veelgi enam armastama.
Film „Mademoiselle C” jälgib
Carine’i elu paari aasta eest, mil ta oma senisest tööst loobuda otsustas ning
astus vastu uutele proovikividele. Ta kolis Pariisist New Yorki ning hakkas
välja andma omaenda ajakirja CR Fashion Book. Korduvalt maailma stiilseimate
inimeste hulka valitud naine sai pühenduda vaid südamelähedastele projektidele
ning valmistuda ka vanaema rolliks.
Mulle väga meeldisid lahendused,
mis Carine koos oma meeskonnaga välja mõtles. Kõige enam avaldas muljet
fotosessioon palja modelliga kalmistul. See oli väga stiilne üle piiri
astumine. Mängiti eetika normidega, kuid olen veendunud, et peale foto nägemist, annab enamik
vaatajatest talle selle andeks. Selles peitubki tõeliselt andekate inimeste x-faktor. Sellistel inimestel on
julgus ja oskus mõelda raamidest välja ning rikkuda kõiki reegleid.
Pikkemalt ei räägi. Lihtsalt
soovitan seda vaadata. Kui teil jääb see kinos nägemata, ostke DVD, kui need
müügile tulevad (kui üldse tulevad). Mina ilmselt ostangi endale võimalusel ühe.
Bergdorfi moeresidents oli jällegi hoopis teistsugune. Oli
huvitav vaadata, kui suure pühendumise ja vaevaga inimesed teevad oma tööd. Jäi
mulje, nagu nad elaksid selle töö nimel. Minus tekkis suur austus nende töö
vastu. Eriti silmapaistvat vaeva näevad aknakaunistuste disainerid. Lihtsalt vappustav.
Filmi jooksul annavad
intervjuusid peaaegu kõik kõrgmoe koorekihti kuuluvad moeloojad. Olen omal käel
tudeerinud moodi ning minul oli nii hea meel, kui tundsin ära kõik disainerid
veel enne, kui nimesildid ilmusid. Veelgi vapustavam oli mõista, et tegelikult teadsin
iga näidatud disaineri brändi kontseptsiooni ning mäletasin peast viimaseid
kollektsiooni. See tekitas tõesti nii hea tunde.
Ühesõnaga ootan õhinal juba
järgmise aasta Pöffi Moekino eriprogrammi, sest nende filmide vaatamine on
tõesti väärt kogemus.
Olge tublid!