29.12.13

Töövarjupäev Anne&Stiili toimetuses



Vihmasel ja kõledal 21.novembril mind ei häirinud piiskade lirtsumine ning viiekümnes hallis varjundis taevas, sest kätte oli jõudnud töövarjupäev Anne&Stiili toimetuses. See päev, mida olin pikki silmi oodanud. Olin nii ärevil, et vaevu suutsin oma emotsioone talitleda. Üheks päevaks sai minust Anne&Stiili peatoimetaja töövari. Leppisime kokku, et tulen kohale kella 8-ks või 9-ks. Sattusin toimetusse päeval, mil arutati siis veel tuleva  Ilulemmikute gala 2013 üle, mis toimus Lennusadamas Titanicu näituse pardal. Tiina Kruus lubas mul viibida koosolekul, kus arutati ürituse kõiki nüansse. Kohe nii asjalik algus tegi mind veelgi rõõmsamaks. 

 
Peale seda juhatas Tiina Kruus meid sõbralikult toimetusse (mind ja veel ühte nooremat töövarju). Seni kuni ootasime veel kahte töövarju rääkisime Tiina Kruusiga viimasest numbrist. Olin seda põhjalikult uurinud, lugenud ja vaadanud. Mulle tohutult meeldis üks must-valge maskuliidne fotoshoot. Rääkisimegi sellest veidi. Ütlesin, et mulle eriti meeldis üks foto, mis oli tegelikult väga lihtne ja lakooniline. Modelli ühel õlal oli  pintsak  ning lõua alla oli paigutatud suur ehe. Selgus, et see oli ka Tiina lemmik ning foto oli tal lausa raamis. Rääkisime veel ühest fotost. Modellil oli suu ees Zara kaelakee, mida olen tegelikult ka poes piilumas käinud. Mulle meeldis foto lahendus. Peatoimetaja seletas, et selle fotoshootiga taheti edastada sõnumit, et mõnede naiste suud püütakse sulgeda raha ja ehetega. Peale neid sõnu omandas see fotoshoot minu silmis veelgi mõjukama tähenduse.

Viimased neiud (töövarjud) olid ka saabunud ning meile tutvustati Anne&Stiili tiimi ning tehti ekskursioon terves multitoimetuses (kaasa arvatud Kroonika, Eesti Naine, Kodukiri, Naised, Pere ja Kodu, Stiina, Tervis pluss, Oma Maitse). Väga põnev oli kiigata igasse toimetusse ning vaadata kui erinevad nad tegelikult on. Selle erinevuse tingib ajakiri ning kollektiiv. Muidugi ei saa ma märkimata jätta ka neid lummavaid must-valgeid suuri (A2/A1) formaadilisi fotosid. 



Tiir tehtud, pakuti meile teed ja kohvi. Järgnevalt hakkasime arutama Anne&Stiili novembri numbri üksikasjade üle. Mul oli nii hea meel, et olin selle kaanest kaaneni läbi lugenud. Kohe oli kindlam tunne. Rääkisime ja rääkisime ning iga sõna, lehekülje, minutiga mõistsin aina enam, et olen õiges kohas. Saime teada palju erinevate fotoshootide ning intervjuude, tööprotsessi ja palju muu telgitaguseid. Ma ei pea silmas vaid novembri numbrit, vaid Anne&Stiili tegemist. Tundus nagu oleks meil Tiinaga tekkinud mingi side. Mõistsime üksteist poolest sõnast. Mulle räägiti, et ta on väga konkreetne ja kinnine. Peatoimetaja ja konkreetsus ongi kokkuloodud, kuid ülejäänu on küll vale. Tegu on äärmiselt sümpaatse, südamliku ja sõbraliku inimesega. 


Seni kuni arutasime ajakirja plusside ja miinuste üle, tuiskas sõna otseses mõttes toimetusse sisse  Reet Härmat. Nii armast, emotsionaalset, sõbraliku ning jutukat inimest polema ealeski vist kohanud. Nüüd ma mõistsin, miks ta meeldib nii paljudele. Selline elu armastava hoiakuga inimene, ei saagi mitte meeldida.  Uudistasime meigikoolitust by Reet Härmat.  



Seejärel kutsus Tiina Kruus mu endaga kaasa Tiina Talumehe viimast kollektsiooni uudistama. Milline au. Algul oli kuidagi imelik, et teised varjud maha jäävad. Samas ei tahtnud ma sellel imelisel päeval ühelegi võimalusele ei öelda. Sõitsime Tiina Kruusi autoga stuudio poole. Rääkisime maast ja ilmast ning selgus, et ta õpis samas koolis, mis minagi. Küll teises hoones, aga siiski. Eesti on ikka tõesti pisike. Kohe oli kuidagi nii mõnus olla koos inimesega, kes mõistab Kohtla-Järve backgroundi.
Tiina Talumehe kleidid- no vapustavad. Kuna Ilugala oli tulekul, siis peatoimetajal oli sobivat kleiti vaja. Valiti kolme erineva vahel. Kõigile stuudios viibijatele meeldis kaunis must kleit, mis osutuski valituks. Minu meelest oli tegu õige valikuga, sest kaunid blondid juuksed tulid kohe esile ning kleit sobis figuuriga imehästi. Saime veel uudistada ka stiilseid klatš-kotte. 


Seejärel tuiskasime tagasi toimetusse ning saime järgmise ülesande. Pidime tegema intervjuu mõne toimetuse liikmega. Olin peatoimetaja töövari, sellepärast loogiliselt valisin ka tema. Tegelikult pidin niigi tegema intervjuu Kommiteate jaoks. Nii vedas mul taas, sest küsimused olid juba aegsasti ette valmistatud. Intervjuu kestis üle 40 minuti. Mõistsin, kui andekas, tark ja intelligente inimene on Anne&Stiili eesotsas. Loodan, et ühel päeval saan tema alluvuses ka töötada. ( Hiljem lisan ka intervjuu.)

Sisukas päev oli otsakorral, kuid meid ootas ees veel üks põnev ülesanne. Pidime tegema umbes 6 outfiti 1920ndate stiilis (kuna Ilugala oli Titanicu näituse pardal). Minu, kui moodi armastava inimese jaoks, oli see ülesanne ülimalt põnevust tekkitav. Teised töövarjud olid varem juba poodidesse sõitnud. Mõlemad olid kaugemalt tulnud ning pidid veel koju sõitma. Lisaks ka intervjuu kestis plaanitust kauem. Nii sõitsimegi tegevtoimetajaga (Eia Uus) Viru keskuse poole. Eia Uus rääkis oma põnevast elust Prantsusmaal ning reisimisest mujal maailmas. Ta on muide raamatu „Minu Prantsusmaa“ autor. Olen alati kadestanud selliseid julgeid inimesi, kes on nõus jätma kõik tuttava ja kalli ning minema välismaale pikkemaks ajaks elama. Kindlasti see kogemus, mille sellistelt elu peapeale pööravatelt reisidelt saab on kirjeldamatu, kuid ilmselt pole ma selleks veel valmis. Aga minu kiitus Eiale. Paar päeva hiljem hakkasin ka „Minu Prantsusmaad“ lugema. Tõesti huvitav. Ma ei tea, kas see raamat osutus minu jaoks põnev sellepärast, et sain isiklikult autoriga rääkida või see ongi hea. Soovitan lugeda ja välja uurida :)

Outfitide valiku juurde tagasi. Zaras, ei lubatud pildistada, seega läksin otsejoones Postimaja H&M-i. Poleks ealeski arvanud, et outfitide valik võib nii põnev olla. See oli tõesti nagu mingi hingeteraapia :D Nii tore on, kui ei pea vaatama hindu, suuruseid ega ka oma kehakujule sobivale tegumoele mõtlema. Võib lihtsalt südamest hullata ja sobitada, kõike mis pähe turtsatab. Arvan, et mõne aja tagant hakkan lihtsalt enda lõbuks käima poodides ja valima outfite, olenemata suurusest, summast ning tegumoest. Soovitan teilgi selle vembu ära proovida. Ma ei tea, kas ma nüüd tohin neid outfite avaldada või mitte. No igaks juhuks ei hakka üles panema. Kui saan kinnitust, et tohib, siis vb millalgi ka panen üles.

See päev osutus minu jaoks väga kasulikuks. Sain veeta terve päeva minu unistuste töökohas ning tutvuda kõigi mu lemmik autoritega. Nüüd tean kindlalt oma sihti ning püüan edaspidi ka töötada selle nimel, et ühel päeval olla Anne&Stiili töö vääriline.
Seniks minu poolt kõik. Olge tublid!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar