25.11.13

Pöffi Moekino - unustamatu kogemus.

Tahaksingi rääkida lähemalt Pöffi Moekino eriprogrammist. Mul õnnestus tänu Helen Saluveerile  külastada Moekino. Moekinos saab vaadata olulisemaid moeajalugu muutnud hetki ning eriliselt silma paistnud moekorüfeede säravaid etteasteid. Tegemist oli nii inpireeriva kino külastusega, et ma ei suutnud seda teiega mitte jagada.
Filmikavaga saate tutvuda SIIT



KASUTAGE VÕIMALUST, SEST JÄRELE ON JÄÄNUD KÕIGEST LOETUD PÄEVAD. NEED FILMID ON TÕESTI VÄÄRT VAATAMIST.

Veel on võimalus minna vaatama:
Bergdorfi moeresidentsi. Seanssi 30.11. 13 kell 19:45  Coca-Cola Plazas (all pool ka arvamus filmist).
Mademoiselle C-d seanss: JUBA TÄNA 25.11.13 kell 22:45 Artises (VÄGA SOOVITAN. Tegu on väga inpireeriva ja lihtsalt vapustava filmi ning naisega. Kellel vähegi võimalus, kindlasti minge. Te ei kahetse.)
Bert Stern: originaalne hull. Seanss: 26.11. 21:00 Sõprus.
Vivienne Westwoodi film on kahjuks juba välja müüdud. Üritan seda kindlasti hiljem järgi vaadata ning jagan siis teiega emotsioone.
Versailles '73: revolutsioon moelaval. Seanss: 26.11. 17:00 Sõprus. (Olen sellest filmist palju kuulnud, kuid ise pole vaadanud.)
Vidal Sassoon: mees, kes muutis kääridega maailma. Seanss:  25.11 17:00 Sõprus
Winny Puhh: maailma veidraim bänd. Seansse enam kahjuks pole.

Nüüd kahest filmist lähemalt. Mina käisin vaatamas Mademoiselle C-d ja Bergdorfi moeresidentsi. Mõlemad filmid olid huvitavad, kuid Mademoiselle C on VAIELDAMATU LEMMIK. Sain filmist nii palju inspiratsiooni, et öö otsa ei suutnud magama jääda. See oli tõesti väga hea film. Jõudsin koju hakkasin tuba kaunistama, joonistasin (hiljuti tegelesin sellega 8 klassis), otsisin kõrgmoe outfite, lugesin, kuulasin muusikat, lehitsesin vanu sõpru „Moeloojateleksikoni“, „Moe ajalugu“ning vaatasin veel ühte  moega seotud filmi. Märkamatult oli kell tiksunud 5: 23 (hommik/öö) :D Nii vahel juhtub, kui mul on järjekordne inspiratsiooni puhang.

 Carine Roitdeld

Mademoiselle C film räägib endisest Pariisi Vogue peatoimetajast Carine Roitfeldist. Prantslanna  temperament erineb märgatavalt Anna Wintouri omast (toim- Ameerika Vogue peatoimetaja = jäine kuninganna, kes on võimeline 120000 dollarise fotosessiooni prügikasti saatma.) Carine on hoopis teistsugust masti inimene. Siiras, loominguline, julge, sõbralik, soe ning äärmiselt elegantne. Tema lennukad ideed ja paeluv iseloom lihtsalt paratamatult panevad teda armastama. Tegu on väga julge inimesega. Tema oli üks nendest, kes mõtles koos Tom Fordiga ühe intiimselt julge fotosessiooni kontseptsiooni ning teostas selle. Carine tundub olevat ehtne ja see paneb teda veelgi enam armastama. 

 
Film „Mademoiselle C” jälgib Carine’i elu paari aasta eest, mil ta oma senisest tööst loobuda otsustas ning astus vastu uutele proovikividele. Ta kolis Pariisist New Yorki ning hakkas välja andma omaenda ajakirja CR Fashion Book. Korduvalt maailma stiilseimate inimeste hulka valitud naine sai pühenduda vaid südamelähedastele projektidele ning valmistuda ka vanaema rolliks.

Mulle väga meeldisid lahendused, mis Carine koos oma meeskonnaga välja mõtles. Kõige enam avaldas muljet fotosessioon palja modelliga kalmistul. See oli väga stiilne üle piiri astumine. Mängiti eetika normidega, kuid olen veendunud, et peale foto nägemist, annab enamik vaatajatest talle selle andeks. Selles peitubki tõeliselt andekate inimeste x-faktor. Sellistel inimestel on julgus ja oskus mõelda raamidest välja ning rikkuda kõiki reegleid. 



Pikkemalt ei räägi. Lihtsalt soovitan seda vaadata. Kui teil jääb see kinos nägemata, ostke DVD, kui need müügile tulevad (kui üldse tulevad). Mina ilmselt ostangi endale võimalusel ühe.

Bergdorfi moeresidents oli jällegi hoopis teistsugune. Oli huvitav vaadata, kui suure pühendumise ja vaevaga inimesed teevad oma tööd. Jäi mulje, nagu nad elaksid selle töö nimel. Minus tekkis suur austus nende töö vastu. Eriti silmapaistvat vaeva näevad aknakaunistuste disainerid. Lihtsalt vappustav.
Filmi jooksul annavad intervjuusid peaaegu kõik kõrgmoe koorekihti kuuluvad moeloojad. Olen omal käel tudeerinud moodi ning minul oli nii hea meel, kui tundsin ära kõik disainerid veel enne, kui nimesildid ilmusid. Veelgi vapustavam oli mõista, et tegelikult teadsin iga näidatud disaineri brändi kontseptsiooni ning mäletasin peast viimaseid kollektsiooni. See tekitas tõesti nii hea tunde.
Ühesõnaga ootan õhinal juba järgmise aasta Pöffi Moekino eriprogrammi, sest nende filmide vaatamine on tõesti väärt kogemus.
Olge tublid!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar