See hommik oli
saatanast. Ei päästnud aspiriin, sidrunivesi ega külm dušš. Ees ootas pikk
ekskursioonide päev. Keskpäevaks suutsime end siiski korterist välja puigelda. Päevaplaanis
numero uno paigaks oli Barcelona tähtsaim vaatamisväärsus, La Sagrada Familia. See on
suur katoliiklik kirik Barcelonas. Selle arhitektiks oli Antoni Gaudí. Hoonet
ehitatakse ja renoveeritakse juba aastakümneid, kui mitte sadu ning valmis see
ikka ei saa.
Sagrada Família ehitus algas 1882. aastal ja eeldatavasti valmib
see aastal 2026. Nastjale jättis see hoone sügava mulje, mind seevastu täiesti
külmaks. See meenutas liivalossi, mida isa õpetas lapsepõlves ehitama. Võtsin
märja liiva sõrmele ja tilgutasin rannaliivale ning kordasin tegevust. Ühel
hetkel kõrgus mu silme ees väike liivaloss. Meie silme ees seisis väga suur
versioon lapsepõlves ära õpitud liivalossist.
Powerpuff
girl`idel
oli veel suveniire vaja. Nii läksime uuele „reidile“. Minu suureks kurvastuseks
oli enamik nende poekeste pidajatest türgi päritolu mehed. Komplimente,
ebasündsaid pakkumisi ja meelaid pilke sain ma liiga palju. Kogu šhoppamise tuju kadus minutiga ja enamasti püüdsin ma koos
Frangiga väljas oodata.
Sellest hoolimata ostsime mälestuseks
ühesugused käevõrud, mis sobisid kenasti hommikul peale kleebitud flash tattood`ega. Ostsin need
spetsiaalselt enne reisi New Yorker`ist. Kellel huvi, see teab nüüd kust
otsida. Isegi käevõru ei õnnestunud ilma pisemat sorti seikluseta osta. Küll
poole hinnaga. Kohe peale arve tasumist ei astunud mu jalg enam üle selle poe
läve. Siit tuli ka järjekordne õppetund. Adusin, et reisimist Türki, mu süda ei
igatse. Ebaõiglane on teha nii kiireid järeldusi, kuid turvalisus ennekõike.
Pärast näidati meile
ühte väga suurt ostukeskust. Mitmekorruseline üüratu mürakas, mille keskel
kasvasid palmipuud ja alumisel korrusel mängisid Mehhikost pärit mehed, nagu
meile hiljem seletati. Läksime sööma pastat ja jooma jääkokteili. See oli mu
elu rõvedaim pasta. Mohito nime kandev jääkokteil sarnanes pigem sidruni
nõudepesuvahendiga.
Seejärel suundusime Barcelona suurimasse 18+ mänguasjade poodi (If
you know what I mean). Mul pole seni õrna aimugi, miks me sinna läksime, aga tehtud see sai. See pood tegi küll lebolt sordimendi poolest Amsterdami poekestele ära.
Õhtul tiirutasime veel niisama ringi. Meie sõit tagasi meenutas stseeni filmist. Muss põhjas, tants ja trall. Korterisse naastes nautisime terrassil
õhtusööki.
To be continued...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar