Aeg lendab kiiresti ja
kahe postituse vahele tekkis ühtäkki nii suur auk. Vabandan väga, aga elu vajas
elamist. Lisaks internetiühendus streikis ja trikitas. Kõik me teame, mis tunne
on üleslaadida pilte teokiirusel toimiva interneti-ühendusega. Lisaks I got a
full-time job now. Aga aitab nüüd vabandustest. Jätkame üheskoos rännakut
Barcas.
-----
PÄEV 2-3
Järgmistel päevadel
käisime rannas päevitamas. Rand asus meie ööbimiskohast umbes 20 minutilise
jalutuskäigu kaugusel, kuid uskuge või mitte see oli üks tüütumaid jalutuskäike
üldse. Mis häiris ja häirib siiani Barcelona puhul on need üüratud vahemaad. Sa
kõnnid ja kõnnid ja kõnnid. Ja tead, mis? Kõnnid veel ja veel. Sõitmisega on
täpselt sama jama. Näiteks lennujaam on Barcelonas nii suur, et ühest
terminalist teisse jõudmiseks pead kasutama tasuta bussi, et sõita vahemaad,
mis on umbes nagu Tondilt - Vabaduse Väljakuni. See vahemaa on ainult kahe terminali vaheline.
Linna jõudmiseks pead sa mitu korda ümber istuma metroos ja ikka sõitma ja
sõitma ja …
Teise suvepäeva soolane
merevesi ei kostitanud oma soojusega. Nii lesisime enamus ajast rannaliival
jutustades ja lugedes. Aeg ajalt tulid meid häirima õlu müügimehed ja aasia
päritolu massöörid. Saada kõigest 5-10 euro eest otse rannas massaaži on Barca
rannas täiesti igapäevane nähtus.
Täiesti tavaline on päevitada
kõrvuti täiesti topless naisterahvaga
avalikul rannal, keda näed esimest ja ilmselt ka viimast korda oma elus. Kolmandal
päeval, kui läksime ainult powerpuff girls teamiga randa, tegime sarnase
vägitükki ka ise ära. Me ei saanud ühtegi pilkavat pilku, rääkimata solvangutest
või manitsustest. Siit sai selgeks mu teine õppetund. Võta vabalt. Kõigil on
savi ja ilmselt sellest hetkest hakkas tõeline hullumaja (heas mõttes).
Korraks saavutatud
vabaduse nullisid ära kaks meili, mis rikkusid kogu mu reisi. Üks meil oli
seotud ülikooliga ja kuulutas kurja uudist. Teine oli seotud minu palavalt
armastatud tööga. Meilis oli kirjas, et paneme praeguse töösuhte pausile, mis
tegelikult tähendas sa-kaotasid-suveks-töö. Tegelikult mul oli juba kaks
tööpakkumine soolas, aga ikkagi see oli mu lemmik töökoht ja nüüd on see
lihtsalt päevapealt läinud. Kuidas ma tahtsin siis nutta.
Siit tuleb mu kolmas õppetund.
Puhkus on puhkamiseks. Ära loe puhkusel olles meile. Võimetus lahendada kahte
rusuvat probleemi õgis mind. Kõigele lisaks olin ma saanud hakkama esmapilgul
süütu ja toreda lollusega, mis kokkuvõttes murdis mu südame. Kirsiks murede hunnikul
oli nikastatud jalg. Nimelt otsustasime rannas kolmekesi käest kinni vette
joosta ja siis viimasel hetkel mõtles Nastja ümber. Mina jooksin esimesena, kui
järsu tõmbega jäin seisma ja ebatasase merepinna pärast tegi põlveliiges halva
nõksatuse. Päev otsa oli minu parimaks aksessuaariks jääkott põlve ümber ja
minu tunnuseks kilpkonnast aeglasem kõnnak.
Meie päeva lõpetas
Frangi valmistatud Bolognese pasta ja
hispaania vein. Muide leidsin hämmastavalt hea valge veini kõigest 1,50 euro
eest. Just nii! Õhtustasime suurel terrassil tähistaeva all ning mängisime
mängu I-have-never-ever. Sume õhtu, soe õhk ja pidevalt täituvad veiniklaasid
lõid meie keelepaelad valla. Mängisime mänge ning rääkisime maast ja ilmast.
Õhtust sai peagi öö, kuid noored ega need niipea tuduma lähe. Läksime avastama
ümbrust ning siis juhtus veel mitu naljakat seika. Lõpuks jõudsime kenasti korterisse
tagasi. Sellel ööl läbielatud seiklus muutus pöördeliseks hetkeks, mil muutus
kõik igaveseks. Korraga sain õpitud mitut õppetundi, mis muudavad järgneva
reisi käekäiku.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar