25.06.15

PÄEV 1: ALAKU BARCELONA SEIKLUS


2015 suvi algas kauaoodatud reisiga Barcelonasse. Väga paljud on küsinud, miks ma nüüd järsku nii palju reisin. Nimelt aastavahetusel olin omadega täiesti vussis. Ma ei teadnud kes ma olen, kuhu ma lähen ja mida ma tahan. Novembris Amsterdamist naastes sain aru, et just reisimine on see võti, mis võib mul aidata selgusele jõuda. Nii ma andsin endale lubaduse palju reisida. Kogusin hoolega raha ja rabasin tööd ning nii need reisid võisidki alata. Otsustasin kaheksa päevase reisi päevadeks jagada ja igast päevast eraldi postituse kirjutada. Siit tuleb esimene, aga see on alles algus. :D


Lendasin Barcasse läbi Frankfurdi. Sellel korral kasutasin minu jaoks uut lennufirmat Lufthansa. Jäin selle lennufirmaga isegi rahule. Kuigi check-in`iga oli algul probleem, aga lennukis pakutakse tasuta ülimaitsvaid kolmnurkseid võikusid ning erinevaid jooke mahladest kuni venideni välja. Lennukid on suured ja mingi pakane ei mõju nendele drastiliselt. Tagasi lendasin läbi Brüsseli. Halvim otsus. Mitte kunagi hiljem ei soovi ma läbi Brüsseli lennata. Jõudsin Barcasse alles esmaspäeva õhtul kell 20.00.




Meie powerpuff girls team (mina, mu endine naaber Elina ja tema praegune naaber Nastja) üüris kaheksaks päevaks korteri ühelt hispaanlaselt, kelle nimeks Cristian. Samat korterit üüris veel hiljuti Salvodorist Hispaaniasse ümber kolinud noormees nimega Frank. Järgnevatel päevadel tema oskuslikud näpud vaaritavad meile ülimaitsvaid õhtusööke. Vaadates tema virtuooseid oskusi Barcelona köögis, süttis minus  pisike kirg kokkamise vastu. Siit tuleb ka esimene õppetund, mille omandasin. „Tee kõike südame ja kirega.“ Just nii ta suhtus söögitegemisse ja elusse.


Esimesel päeval oli Nastjal sünnipäev. Kuigi ma olin õhtuks väga väss, ei tulnud tudule minek kõne allagi. Loomulikult me tähistasime korralikult šampuse ja parimast parimate ülimalt mahlakate puuviljade ning marjadega. Muide puuviljad on Barcelonas väga odavad ja M-E-E-E-G-A mahlased. Läksime hiljem välja. Sattusime Barca baaride tänavale, kus igas baarikeses mängis erinev muusika ning uste ees seisid töötajad, kes püüdsid meid baari võrgutada, tehes erinevaid ahvatlevaid pakkumisi. Täitsa nagu Amsterdamis punaste laternate tänaval. 



Algul kõndisime kõik läbi ja lõpuks ühte ka ära eksisime. Tantsisime ja naersime südamest. Ühel hetkel märkasin silmapaari mind alatasa põrnitsemas. Ühel hetkel suutis see bodybuilderi kehaga noormees ligi astuda ja mind komplimentidega üle ujutada. Küll kiitis mu tantsuoskust, küll ilu, küll veel sadat asja. Tänasin viisakalt, kuid tantsisin edasi meie powerpuff team`iga. 



Vasakult-paremale: Cristian (korteri omanik), Nastja, Elina, mina, Frank

Ühel hetkel joodud joogid andsid endast märku ja saabus pissipausi aeg. Selles baaris oli ühine WC meeste ja naiste jaoks. WC-st väljudes kohtasin ei kedagi muud, kui seda sama noormeest, kes vevu rääkis inglise keelt, kuid soravalt libisesid üle ta huulte hispaania ja prantsuse keelsed sõnad. Järgnesid veel mitmed komplimentide lained. Tänasin taaskord viisakalt ja hakkasin ära minema. Kui ühel hetkel laskus tüüp ühele põlvele ja ütles halvas inglise keeles „Will you marry me?“. Sellist pööret poleks ma küll oodanud. Püüdsin oma naerupahvakut tagasi hoida. Seletasin talle pikalt ja laialt oma eitava vastuse tagamaid ning haihtusin inimeste summa sisse. Naastes tagasi õnnelike, kuid näost näha väga väsinud powerpuff tüdrukute juurde, pakkusin lahkuda. Nii me ka tegime. Enne koju sõitu põikasime korraks läbi rannast, kus olid Barca populaarsemad klubid kõik kenasti reas. Sellised  nagu Pacha, Opium ja mitmed muud. Kõik nad olid otse vaatega merele. Öine kerge tuul ja õõtsuvad palmipuud. Selliste mälestustega heitsin ma esimesel ööl Barcelonas magama.

To be continued...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar