PAASIKU KOERTEMÕIS: ELU PARIM PÄEV HUSKYDEGA

Elu on ikka põnev teekond. Mõni päev läheb totaalselt aia taha ning teine paneb silmad särama ja suu naeratama laiemalt, kui ealeski varem. Laupäeval tundsin, kuivõrd mul on elus vedanud. Mind ümbritsevad armsad sõbrad, kellega koos elame läbi põnevaid seiklusi. Minu suur koertelembus pole ilmselt mingi saladus. Usun, et seda müstilist tõmmet mõjutab ka asjaolu, et ise olen sündinud koera aastal.

Asukoht ja Paasiku pere

Möödunud nädalavahetusel külastasime Paasiku koertemõisa. Nende kohta saate rohkem lugeda SIIT. See on armas talu tüüpi kodu, kus elavad Viljar, Renata ning nende 33 Sibery Huskyt. Suuri koeri on seal 23 ning hetkel on ka 10 ülinummit kutsikabeebit, kes rändavad peagi uutesse kodudesse. Kohake asub umbes 40 kilomeetrit Tallinnast väljas ning autoga sõitmine võtab ligi 30 minutit. Pean tunnistama, et enne sihtkohta jõudmist olin üsna mossis, kuid need armsakesed pühkisid kogu kurbuse hetkega. Eelnevalt mul oli kerge kartus Huskyde suhtes. Nende siniste silmade jäine ja keskendunud pilk alati tundus nii kuri, kuid tegelikkuses on nad suured kaisutajad, mis tuli minu jaoks suureks üllatuseks. Kui teil on tööst, eraelust või millestki muust tingitud stress, siis asuge heaga Paasiku koertemõisa poole ning juba peagi ei jää Teie murede koormast jälgegi.

Huskyde eripärad

Kohapeal räägis Viljar Husky tõu eripäradest. Sain põhjaliku ülevaate iseloomust, karvkate värvist/mustrist, silmade kujust ning värvist, ajaloost ja ka paljudest teistest koeratõugudest. Näiteks varem ma ei teadnud, et tegelikult pruunide silmadega Huskyd on hinnatumad,  sest sinine värv moonutab visuaalselt silmade kuju ning sedasi petab koertenäitustel kohtunikke. Husky silm peaks ideaalis olema mandli kujuline. 

Meile tutvustati kõiki koeri nimepidi. Pean tunnistama, et omanikud on olnud väga leidlikud nimede valiku osas. Kõik nimed olid nii armsad ja huvitavad. Nad lähtusid kalliskividest, koerte omapärast või võidusõidu autode nimetustest. Ühe koera nimi oli näiteks Ruby, teise Lambo, kuid mu lemmikuks osutus karjajuht Oki. Mind köitis Oki pilk, mis oli rahulik, kuid enesekindel. Ta pani iga kord nii armsalt käpa mu põlvele ja palus pai ning kallistusi. Mul on tunne, et sellise iseloomuga koer oleks minu jaoks täiuslik. Enesekindel ja suudab ilusti ajada ka oma asja, samas rahulik ning mõnus kaisutaja. Oki on ka omaniku Viljari lemmik.

Miks peaks valima tõukoera?

Paasikus sain teada, kui oluline on investeerida tõukoera ostu. Kuigi algul tundub 1200 eurot ühe Husky kohta väga krõbe hind. Tegelikult saad selle summa eest terve, vapra ja vastupidava koera, kellest saab sinu pereliige umbes 15. aastaks. Nii ei tundu see enam üldse suure investeeringuna. Varem mõtlesin, et tõukoertel võivad ju samamoodi mingid haigused välja lüüa nagu ka odavamatel la krantsidel, siis pole ju vahet, kas osta odavam või kallim. Tegelikkuses tõuliikide aretajad juba oskavad öelda, kas kutsikal on mingi eelsoodumus millekski või mitte. Lisaks paljud uued omanikud käivad Paasikul aretajatel külas. Näiteks nägimegi ühte paari, kes olid väga rahul oma Siberi pereliikmetega. 

Paljud nähtud beebidest rändavad peagi välismaale, sest nendel on lihtsalt nii head geenid ning nende järgi on nõudlus. Odavamalt kuskilt Lätist paberiteta koera ostes, võid saada kutsu suure hulga haigustega. Asi pole isegi mitte tulevastele operatsioonidele ja ravimitele kuluvas rahas, vaid ma tean, et elaksin raskelt kõike emotsionaalselt koos koeraga läbi ning mu süda murduks iga kord, kui armsakesel valus oleks. Juba sellepärast tulevikus koera võttes kaaluksin kõikide vajalike paberitega tõukoera ostu.

Kohapeal sai kõikide koertega pildistada, kaisutada, mängida, nunnutada ning lihtsalt nautida mõnusat laupäeva. Lisaks kaisutamisele ja tõu kohta käivale infole saab käia koertega ka 6 kilomeetrisel matkal. Matka hinnaks on 25 eurot inimese kohta ja ühekordse külastuse hind on 10 eurot. Kindlasti broneerige aeg ette. Soovi korral on võimalik kutsikat veel paari nädala jooksul ka osta, kuid omanikud valivad põhjalikult tulevasi vanemaid, mis on minu meelest ka õigustatud. 

Olge tublid,

Rita!